Naar inhoud springen

knalle

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Wirkwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

knalle /kn̥álə/

  1. (óneuvergenkelik) 'nen helle klank make, 'ne knal gaeve
  2. (óneuvergenkelik) (euverdrechtelik) hel doorwirke
    Es v'r nag effekes gaon knalle, zeen v'r zoea vaerdig daomit!
Aafbraeking
  • knal-le
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Samestèlling
Zagswies
  • 'nen drieët dore kamer laote knalle: hieël hel drieëten aafriete
Vermeljing
  • Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 195.

Verveuging

[bewirk]
ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif knal knals knaltj knalle knallen knaltj knalle knallen knallendj
IPA /kn̥àl/ /kn̥àl̥s/ /kn̥àlz/ /kn̥àʎ̥c/ /kn̥àʎɟ/ /kn̥álə/ /kn̥álən/ /kn̥àʎ̥c/ /kn̥àʎɟ/ /kn̥álə/ /kn̥álən/ /kn̥áləɲɟ/
vergangen tied sjrif knaldje knaldjen knaldjes knaldje knaldjen knaldje knaldjen knaldje knaldjen knaldje knaldjen geknaldj
IPA /kn̥àʎɟə/ /kn̥àʎɟən/ /kn̥àʎɟəs/ /kn̥àʎɟəz/ /kn̥àʎɟə/ /kn̥àʎɟən/ /kn̥àʎɟə/ /kn̥àʎɟən/ /kn̥àʎɟə/ /kn̥àʎɟən/ /kn̥àʎɟə/ /kn̥àʎɟən/ /ɣə'kn̥àʎɟ/
gebi-jjendje wies sjrif knal! knalle-v'r knaltj!
IPA /kn̥àl/ /kn̥áləvər/ /kn̥àʎ̥c/ /kn̥àʎɟ/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif knalle knallen geknal ó knalle knallen knallentaere knallentaeren geknalle geknallen
IPA /kn̥álə/ /kn̥álən/ /ɣə'kn̥àl/ /kn̥álə/ /kn̥álən/ /kn̥álən̥'tɛ̀:re/ /kn̥álən̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'kn̥álə/ /ɣə'kn̥álən/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

knalle ó /kn̥álə/

  1. (gerundium) gerundium II van knalle
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • knal-le

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif knalle knallen
IPA /kn̥álə/ /kn̥álən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif knalle knallen
IPA /kn̥álə/ /kn̥álən/


Wirkwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

knalle /kn̥álə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van knalle
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van knalle
Aafbraeking
  • knal-le

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

knalle /kn̥álə/

  1. (neet-lemma) mieëvaadsvorm van knal
Aafbraeking
  • knal-le