mets

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

e mets [1]

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

mets ó /mæts/

  1. e dun, lank wirktuug mit 'ne sjerp-geslepe kantj womit me kan snieje
  2. (bie 't roebbedoeppe) de gestrèkdje wiesvinger
Aafbraeking
  • mets
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • Det mets sniedj van twieë kantje: Daomit höbs se-n op twieë menere veurdeil.
  • emes 't mets oppe kael zitte: emes ónger zwaoren drök zitte
  • 't mets in 't verke laote staeke: get woraan m'n is begós neet aafmake

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif mets metser
IPA /mæts/ /mædz/ /mætser/
dim. sjrif metske metsken metskes
IPA /mætskʲe/ /mætskʲen/ /mætskʲes/ /mætskʲez/
dat. sjrif mets metser
IPA /mæts/ /mædz/ /mætser/

In anger spraoke[bewirk]

[1]