mets

e mets [1]

Mofers

Zelfstenjig naamwaord

Lemma

mets ó /mæts/

1. e dun, lank wirktuug mit 'ne sjerp-geslepe kantj womit me kan snieje
2. (bie 't roebbedoeppe) de gestrèkdje wiesvinger

Aafbraeking

• mets

Aafleijinge

• metsersjerp
• metsemaeker, metsetrèkkerie
• aerpelemets, broeadmets, plestikmets, sjaefelemets, sjaermets, spervesmets, zakmets

Verwantje wäörd

• metsele
• dolk, kniep, laepel, sjaar, sjieër, versjet

Zagswies

• Det mets sniedj van twieë kantje: Daomit höbs se-n op twieë menere veurdeil.
• emes 't mets oppe kael zitte: emes ónger zwaoren drök zitte
• 't mets in 't verke laote staeke: get woraan me begós is neet aafmake

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	mets		metser
	IPA	/mæts/	/mædz/	/mætser/
dim.	sjrif	metske	metsken	metskes
	IPA	/mætskʲe/	/mætskʲen/	/mætskʲes/	/mætskʲez/
dat.	sjrif	mets		metser
	IPA	/mæts/	/mædz/	/mætser/

In anger spraoke

[1]

• Frans: couteau m
• Ieslandjs: hnífur m
• Ingels: knife
• Lindoe: ladi^(klw:)
• Nederlandjs: mes^(nl:) ó
• Pruus: Messer ó
• Sjinees: 刀^(zh:)
• Spaans: cuchillo m
• Zweeds: kniv g