Naar inhoud springen

wintjerkeuningske

Van Wiktionary

e wintjerkeuningske

Mofers

[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

wintjerkeuningske ó /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲe/

  1. (veugel) Troglodytes troglodytes: e klei, diek zangveugelke mit e stertje det ómhoeag stik, det insekten itj
Aafbraeking
  • win-tjer-keu-ning-ske
Samestèlling

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif wintjerkeuningske wintjerkeuningsken wintjerkeuningskes
IPA /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲe/ /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲen/ /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲes/ /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲez/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif wintjerkeuningske wintjerkeuningsken wintjerkeuningskes
IPA /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲe/ /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲen/ /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲes/ /wɪ́ɲ̊cer̥kǿ:nɪ̽ŋ̊skʲez/

In anger spraoke

[bewirk]