lökke

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

lökke /lœkʲe/

  1. (ergatief) good toet standj kómme, good aafloupe, good oetvallen of oetkómme
    Mich lök 't nimmieë det dräödje door die naolj te kriege.
    Det plan van mam óm ieës oet te gaon aeten en dan nag bie bèstemoder aan te gaon is neet gelök.
  2. (euvergenkelik) (ajerwèts) get succesvol toet 'n inj bringe
Aafbraeking
  • lök-ke
Net get anges gesjreve
Aafleijinge
Verwantje wäörd

Verveuging[bewirk]

ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif lök löks lök lökke lökken lök lökke lökken lökkendj
IPA /lœkʲ/ /lœgʲ/ /lœks/ /lœgz/ /lœkʲ/ /lœgʲ/ /lœkʲe/ /lœkʲen/ /lœkʲ/ /lœgʲ/ /lœkʲe/ /lœkʲen/ /lœkʲeɲɟ/
vergangen tied sjrif lökdje lökdjen lökdjes lökdje lökdjen lökdje lökdjen lökdje lökdjen lökdje lökdjen gelök
IPA /lœgɟe/ /lœgɟen/ /lœgɟes/ /lœgɟez/ /lœgɟe/ /lœgɟen/ /lœgɟe/ /lœgɟen/ /lœgɟe/ /lœgɟen/ /lœgɟe/ /lœgɟen/ /ɣə'lœkʲ/ /ɣə'lœgʲ/
gebi-jjendje wies sjrif lök! lökke-v'r löktj!
lök!
IPA /lœkʲ/ /lœgʲ/ /lœkʲever/ /lœkc/
/lœkʲ/
/lœgɟ/
/lœgʲ/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif lökke lökken gelök ó lökke lökken lökkentaere lökkentaeren gelökke gelökken
IPA /lœkʲe/ /lœkʲen/ /ɣə'lœkʲ/ /ɣə'lœgʲ/ /lœkʲe/ /lœkʲen/ /lœkʲen̥'tɛ̀:re/ /lœkʲen̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'lœkʲe/ /ɣə'lœkʲen/

In anger spraoke[bewirk]

[1]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

lökke ó /lœkʲe/

  1. (gerundium) gerundium II van lökke
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • lök-ke

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif lökke lökken
IPA /lœkʲe/ /lœkʲen/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif lökke lökken
IPA /lœkʲe/ /lœkʲen/


Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

lökke /lœkʲe/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van lökke
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van lökke
Aafbraeking
  • lök-ke