Naar inhoud springen

mitgaeve

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Wirkwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]
houfzats naevesjikkendj óngersjikkendj deilwaord
sjrif ich gaef get mit mer ich gaef get mit det ich get mitgaef ich höb get mitgegaeve
IPA /ɪç ʝ̊ɛ́:f çæd 'mɪt/ /mær‿ɪ̽ç ʝ̊ɛ́:f çæd 'mɪt/ /dæd‿ɪ̽ʝ ʝæd mɪtʝ̊ɛ́:f/ /ɪç‿œ̽b ʝæd mɪtɣ̊əʝɛ́:ve/

mitgaeve /mɪtʝ̊ɛ́:ve/

  1. (euvergenkelik) emes dae eweggeit get gaeve veur mit te numme
  2. (euvergenkelik) kinnis doorgaeve, wie ane kinjer
  3. (euvergenkelik) mekkeliker te buge make van (emes) zien meining
    Ich höb mótte mitgaeve det t'r det werk fijn gedaon haw.
  4. (euvergenkelik) minder strang make van 'n touw of 'ne kabel
    Drek det kaord noe neet aan, went dan brik tich det; doe mós dem get mitgaeve.
  5. (óneuvergenkelik) zich krómmendj wieke van e matterjaal
Aafbraeking
  • mit-gae-ve
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verveuging

[bewirk]
(det ...) ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif mitgaef mitguuefs mitguuef mitgaeve mitgaeven mitgef
mitgaef
mitgaeve mitgaeven mitgaevendj
IPA /mɪtʝ̊ɛ́:f/ /mɪtʝ̊ɛ́:v/ /mɪtɣ̊ʉ̜̀ɛ̯̈fs/ /mɪtɣ̊ʉ̜̀ɛ̯̈vz/ /mɪtɣ̊ʉ̜̀ɛ̯̈f/ /mɪtɣ̊ʉ̜̀ɛ̯̈v/ /mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/ /mɪtʝ̊æf/
/mɪtʝ̊ɛ̀:f/
/mɪtʝ̊æv/
/mɪtʝ̊ɛ̀:v/
/mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/ /mɪtʝ̊ɛ́:veɲɟ/
vergangen tied sjrif mitgaaf
mitgoof
mitgaafs
mitgoofs
mitgaaf
mitgoof
mitgove mitgoven mitgoof mitgove mitgoven mitgegaeve
mitgegaove
mitgegaeven
mitgegaoven
IPA /mɪtɣ̊á:f/
/mɪtɣ̊ò:f/
/mɪtɣ̊á:v/
/mɪtɣ̊ò:v/
/mɪtɣ̊á:fs/
/mɪtɣ̊ò:fs/
/mɪtɣ̊á:vz/
/mɪtɣ̊ò:vz/
/mɪtɣ̊á:f/
/mɪtɣ̊ò:f/
/mɪtɣ̊á:v/
/mɪtɣ̊ò:v/
/mɪtɣ̊ó:və/ /mɪtɣ̊ó:vən/ /mɪtɣ̊ò:f/ /mɪtɣ̊ò:v/ /mɪtɣ̊ó:və/ /mɪtɣ̊ó:vən/ /mɪtɣ̊əʝɛ́:ve/
/mɪtɣ̊əɣɒ́:və/
/mɪtɣ̊əʝɛ́:ven/
/mɪtɣ̊əɣɒ́:vən/
hujigen tied
(kónjunktief)
sjrif mitgaef mitgaefs mitgaef mitgaeve mitgaeven mitgaef mitgaeve mitgaeven mitgaevendj
IPA /mɪtʝ̊ɛ̀:f/ /mɪtʝ̊ɛ̀:v/ /mɪtʝ̊ɛ̀:fs/ /mɪtʝ̊ɛ̀:vz/ /mɪtʝ̊ɛ̀:f/ /mɪtʝ̊ɛ̀:v/ /mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/ /mɪtʝ̊ɛ̀:f/ /mɪtʝ̊ɛ̀:v/ /mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/ /mɪtʝ̊ɛ́:veɲɟ/
vergangen tied
(kónjunktief)
sjrif mitgoof mitgoofs mitgoof mitgove mitgoven mitgoof mitgove mitgoven mitgegaeve
mitgegaove
mitgegaeven
mitgegaoven
IPA /mɪtɣ̊ò:f/ /mɪtɣ̊ò:v/ /mɪtɣ̊ò:fs/ /mɪtɣ̊ò:vz/ /mɪtɣ̊ò:f/ /mɪtɣ̊ò:v/ /mɪtɣ̊ó:və/ /mɪtɣ̊ó:vən/ /mɪtɣ̊ò:f/ /mɪtɣ̊ò:v/ /mɪtɣ̊ó:və/ /mɪtɣ̊ó:vən/ /mɪtɣ̊əʝɛ́:ve/
/mɪtɣ̊əɣɒ́:və/
/mɪtɣ̊əʝɛ́:ven/
/mɪtɣ̊əɣɒ́:vən/
gebi-jjendje wies sjrif gaef mit!
gae mich mit!
gaeve-v'r mit gaeftj mit!
gaef mit!
IPA /ʝɛ́:v mɪt/
/ʝɛ́:mɪʝ mɪt/
/ʝɛ́:v mɪd/
/ʝɛ́:mɪʝ mɪd/
/ʝɛ́:vever mɪt/ /ʝɛ́:vever mɪd/ /ʝɛ̀:vɟ mɪt/
/ʝɛ̀:v mɪt/
/ʝɛ̀:vɟ mɪd/
/ʝɛ̀:v mɪd/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif mitgaeve mitgaeven mitgegaef ó mitgaeve mitgaeven mitgaeventaere mitgaeventaeren mitgegaeve mitgegaeven
IPA /mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/ /mɪtɣ̊əʝɛ́:f/ /mɪtɣ̊əʝɛ́:v/ /mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven̥'tɛ̀:re/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven̥'tɛ̀:ren/ /mɪtɣ̊əʝɛ́:ve/ /mɪtɣ̊əʝɛ́:ven/

In anger spraoke

[bewirk]

[1]

[3]

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

mitgaeve ó /mɪtʝ̊ɛ́:ve/

  1. (gerundium) gerundium II van mitgaeve
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • mit-gae-ve

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif mitgaeve mitgaeven
IPA /mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif mitgaeve mitgaeven
IPA /mɪtʝ̊ɛ́:ve/ /mɪtʝ̊ɛ́:ven/


Wirkwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

mitgaeve /mɪtʝ̊ɛ́:ve/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van mitgaeve (in naevezats)
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van mitgaeve (in naevezats)
Aafbraeking
  • mit-gae-ve
Variaasje