Naar inhoud springen

ratele

Van Wiktionary

Mofers

[bewirk]

Wirkwaord

[bewirk]

Lemma

[bewirk]

ratele /rá:tə̽lə/

  1. (óneuvergenkelik) dezelvendje klank make wie 'ne ratel, klank make mit 'ne ratel
  2. (óneuvergenkelik) (euverdrechtelik) hieël flot kalle
    Daen Henk dae rateltj mich op 'nen aovendj get biejein; det is neet normaal.
Aafbraeking
  • ra-te-le
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verveuging

[bewirk]
ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif ratel ratels rateltj ratele ratelen rateltj ratele ratelen ratelendj
IPA /rá:təl/ /rá:təl̥s/ /rá:təlz/ /rá:təʎ̥c/ /rá:təʎɟ/ /rá:tə̽lə/ /rá:tə̽lən/ /rá:təʎ̥c/ /rá:təʎɟ/ /rá:tə̽lə/ /rá:tə̽lən/ /rá:tə̽ləɲɟ/
vergangen tied sjrif rateldje rateldjen rateldjes rateldje rateldjen rateldje rateldjen rateldje rateldjen rateldje rateldjen gerateldj
IPA /rá:təʎɟə/ /rá:təʎɟən/ /rá:təʎɟəs/ /rá:təʎɟəz/ /rá:təʎɟə/ /rá:təʎɟən/ /rá:təʎɟə/ /rá:təʎɟən/ /rá:təʎɟə/ /rá:təʎɟən/ /rá:təʎɟə/ /rá:təʎɟən/ /ɣə'rá:təʎɟ/
gebi-jjendje wies sjrif ratel! ratele-v'r rateltj!
IPA /rá:təl/ /rá:tə̽ləvər/ /rá:təʎ̥c/ /rá:təʎɟ/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif ratele ratelen geratel ó ratele ratelen ratelentaere ratelentaeren geratele geratelen
IPA /rá:tə̽lə/ /rá:tə̽lən/ /ɣə'rá:təl/ /rá:tə̽lə/ /rá:tə̽lən/ /rá:tə̽lən̥'tɛ̀:re/ /rá:tə̽lən̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'rá:tə̽lə/ /ɣə'rá:tə̽lən/

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

ratele ó /rá:tə̽lə/

  1. (gerundium) gerundium II van ratele
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • ra-te-le

Verbuging

[bewirk]
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif ratele ratelen
IPA /rá:tə̽lə/ /rá:tə̽lən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif ratele ratelen
IPA /rá:tə̽lə/ /rá:tə̽lən/


Wirkwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

ratele /rá:tə̽lə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van ratele
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van ratele
Aafbraeking
  • ra-te-le

Zelfstenjig naamwaord

[bewirk]

Neet-lemma

[bewirk]

ratele /rá:tə̽lə/

  1. (neet-lemma) mieëvaadsvorm van ratel
Aafbraeking
  • ra-te-le