vónk

Van Wiktionary

'ne raenge van vónke [1] bieje smeed

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

vónk v /vʊ́ŋ̊k/

  1. e klei branjendj of glujjendj deil örges van det róndjvluueg
    Dalik springk 'n vónk op 't struue en dan höbs se de póppen aan 't danse.
  2. 'n vurige lektrische óntlajing
    Dao sprónge mich zoea de vónken oete maeterkas.
  3. (synoniem) anger waord veur mood
    Doe mós get mieë vónk höbben es se det vaerdig wils kriege.
Aafbraeking
  • vónk
Aafleijinge
Verwantje wäörd

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif vónk vónke vónken
IPA /vʊ́ŋ̊k/ /vʊ́ŋg/ /vʊ́ŋ̊kə/ /vʊ́ŋ̊kən/
dim. sjrif vunkske vunksken vunkskes
IPA /vǿŋ̊kskə/ /vǿŋ̊kskən/ /vǿŋ̊kskəs/ /vǿŋ̊kskəz/

In anger spraoke[bewirk]

[1]