mitkriege

Van Wiktionary

Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

houfzats naevesjikkendj óngersjikkendj deilwaord
sjrif ich krieg mit mer ich krieg mit det ich mitkrieg ich höb mitgekrege
IPA /ɪç kr̥ì:ç æt 'mɪt/ /mær‿ɪ̽ç kr̥ì:ç æt 'mɪt/ /dæd‿ɪ̽ʝ ʝæd mɪtkr̥ì:ç/ /ɪç‿œ̽b ʝæd mɪtɣ̊əkr̥é:ʝe/

mitkriege /mɪtkr̥í:ʝe/

  1. (euvergenkelik) get aangereik waere wen m'n eweggeit
    Veer höbbe nag e tuutje slók mitgekrege wie v'r nao boete gónge.
  2. (synoniem) (euvergenkelik) anger waord veur euverhaole (emes euvertuge)
    Höb geer die men nag mitgekrege veur ouch te kómme diznaovendj?
  3. (euvergenkelik) bedeildj waere mit get, wie kinnis of laeveservaring
    Ich höb van oos pap mitgekrege des te-n ummer belaef mós blieve.
  4. (synoniem) (euvergenkelik) anger waord veur verstaon (in 't gebroek van emes zie verstenjelik of emotioneel vermoge)
    Bèstemoder kreeg op 't lès nieks mieë mit; die waas ram verkiensj.
  5. (euvergenkelik) get toevallig huuere
    Ich höb det juus neet mitgekrege; wie laat góng die bös, zag g'r?
Aafbraeking
  • mit-krie-ge
Verwantje wäörd
Samestèlling

Verveuging[bewirk]

(det ...) ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif mitkrieg mitkries
mitkriegs
mitkrieg mitkriege mitkriegen mitkrieg mitkriege mitkriegen mitkriegendj
IPA /mɪtkr̥ì:ç/ /mɪtkr̥ì:ʝ/ /mɪtkr̥is/
/mɪtkr̥içs/
/mɪtkr̥iz/
/mɪtkr̥iʝz/
/mɪtkr̥iç/ /mɪtkr̥iʝ/ /mɪtkr̥í:ʝe/ /mɪtkr̥í:ʝen/ /mɪtkr̥iç/ /mɪtkr̥iʝ/ /mɪtkr̥í:ʝe/ /mɪtkr̥í:ʝen/ /mɪtkr̥í:ʝeɲɟ/
vergangen tied sjrif mitkreeg
mitkreig
mitkreegs
mitkreigs
mitkreeg
mitkreig
mitkrege mitkregen mitkreeg mitkrege mitkregen mitgekrege mitgekregen
IPA /mɪtkr̥é:ç/
/mɪtkr̥ɛ́i̯ç/
/mɪtkr̥é:ʝ/
/mɪtkr̥ɛ́i̯ʝ/
/mɪtkr̥é:çs/
/mɪtkr̥ɛ́i̯çs/
/mɪtkr̥é:ʝz/
/mɪtkr̥ɛ́i̯ʝz/
/mɪtkr̥é:ç/
/mɪtkr̥ɛ́i̯ç/
/mɪtkr̥é:ʝ/
/mɪtkr̥ɛ́i̯ʝ/
/mɪtkr̥é:ʝe/ /mɪtkr̥é:ʝen/ /mɪtkr̥é:ç/ /mɪtkr̥é:ʝ/ /mɪtkr̥é:ʝe/ /mɪtkr̥é:ʝen/ /mɪtɣ̊əkr̥é:ʝe/ /mɪtɣ̊əkr̥é:ʝen/
vergangen tied
(kónjunktief)
sjrif mitkreeg mitkreegs mitkreeg mitkrege mitkregen mitkreeg mitkrege mitkregen mitgekrege mitgekregen
IPA /mɪtkr̥é:ç/ /mɪtkr̥é:ʝ/ /mɪtkr̥é:çs/ /mɪtkr̥é:ʝz/ /mɪtkr̥é:ç/ /mɪtkr̥é:ʝ/ /mɪtkr̥é:ʝe/ /mɪtkr̥é:ʝen/ /mɪtkr̥é:ç/ /mɪtkr̥é:ʝ/ /mɪtkr̥é:ʝe/ /mɪtkr̥é:ʝen/ /mɪtɣ̊əkr̥é:ʝe/ /mɪtɣ̊əkr̥é:ʝen/
gebi-jjendje wies sjrif krieg mit! kriege-v'r mit kriegtj mit!
krieg mit!
IPA /kr̥í:ʝ mɪt/ /kr̥í:ʝ mɪd/ /kr̥í:ʝever mɪt/ /kr̥í:ʝever mɪd/ /kr̥ì:ʝɟ mɪt/
/kr̥ì:ʝ mɪt/
/kr̥ì:ʝɟ mɪd/
/kr̥ì:ʝ mɪd/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif mitkriege mitkriegen mitkriegs ó mitkriege mitkriegen mitkriegentaere mitkriegentaeren mitgekriege mitgekriegen
IPA /mɪtkr̥í:ʝe/ /mɪtkr̥í:ʝen/ /mɪtɣ̊əkr̥ì:çs/ /mɪtɣ̊əkr̥ì:ʝz/ /mɪtkr̥í:ʝe/ /mɪtkr̥í:ʝen/ /mɪtkr̥í:ʝen̥'tɛ̀:re/ /mɪtkr̥í:ʝen̥'tɛ̀:ren/ /mɪtɣ̊əkr̥í:ʝe/ /mɪtɣ̊əkr̥í:ʝen/

In anger spraoke[bewirk]

[1]

[3]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

mitkriege ó /mɪtkr̥í:ʝe/

  1. (gerundium) gerundium II van mitkriege
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • mit-krie-ge

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif mitkriege mitkriegen
IPA /mɪtkr̥í:ʝe/ /mɪtkr̥í:ʝen/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif mitkriege mitkriegen
IPA /mɪtkr̥í:ʝe/ /mɪtkr̥í:ʝen/


Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

mitkriege /mɪtkr̥í:ʝe/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van mitkriege
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van mitkriege
Aafbraeking
  • mit-krie-ge