aafhange

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

Algemein Gesjreve Limburgs[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

aafhange (Nederlands: afhangen, afhankelijk zijn van, van een omstandigheid afhangen)

Verveuging

hink aaf, hóng aaf, aafgehange


Mofers[bewirk]

Wirkwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

houfzats naevesjikkendj óngersjikkendj deilwaord
sjrif ich hang aaf mer ich hang aaf det ich aafhang ich höb aafgehange
IPA /ɪç hà 'ŋà:f/ /mær‿ɪ̽ç hà 'ŋà:f/ /dæd‿ɪ̽ʝ á:fàŋ/ /ɪç‿œ̽b á:fɣ̊əháŋə/

aafhange /á:fáŋə/

  1. (ónpersuuenlik) (~ van) örges door bepaoldj waere
  2. (euvergenkelik) 'n deur of 'ne raam aan 'n sjerneer hange
Raod

Es 't waord wuuert gesjèdj kan 't veurveugsel 'ne stoeattoean kriege; veural anen inj van 'ne zats: Det hingk daovan aa~f of v'r kómme; Of v'r kómme, hingk van 't waer aa\f.

Aafbraeking
  • aaf-hang-e
Aafleijinge
Samestèlling

Verveuging[bewirk]

ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif aafhang aafhings aafhingk aafhange aafhangen aafhangk
aafhingk
aafhange aafhangen aafhangendj
IPA /á:fàŋ/ /á:fɪ̀ŋ̊s/ /á:fɪ̀ŋz/ /á:fɪ̀ŋ̊k/ /á:fɪ̀ŋg/ /á:fáŋə/ /á:fáŋən/ /á:fàŋ̊k/
/á:fɪ̀ŋ̊k/
/á:fàŋg/
/á:fɪ̀ŋg/
/á:fáŋə/ /á:fáŋən/ /á:fáŋəɲɟ/
vergangen tied sjrif aafhóng aafhóngs aafhóng aafhónge aafhóngen aafhóng
aafhóngk
aafhónge aafhóngen aafgehange aafgehangen
IPA /á:fʊ̀ŋ/ /á:fʊ̀ŋ̊s/ /á:fʊ̀ŋz/ /á:fʊ̀ŋ/ /á:fʊ́ŋə/ /á:fʊ́ŋən/ /á:fʊ̀ŋ/
/á:fʊ̀ŋ̊k/
/á:fʊ̀ŋ/
/á:fʊ̀ŋg/
/á:fʊ́ŋə/ /á:fʊ́ŋən/ /á:fɣ̊əháŋə/ /á:fɣ̊əháŋən/
gebi-jjendje wies sjrif hang aaf! hange-v'r aaf hangk aaf!
hangtj aaf!
IPA /hàŋ á:f/ /hàŋ á:v/ /háŋəvər á:f/ /háŋəvər á:v/ /hàŋg á:f/
/hàŋɟ á:f/
/hàŋg á:v/
/hàŋɟ á:v/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif aafhange aafhangen aafgehang ó aafhange aafhangen aafhangentaere aafhangentaeren aafgehange aafgehangen
IPA /á:fáŋə/ /á:fáŋən/ /á:fɣ̊əhàŋ/ /á:fɣ̊əhàŋ/ /á:fáŋə/ /á:fáŋən/ /á:fáŋən̥'tɛ̀:re/ /á:fáŋən̥'tɛ̀:ren/ /á:fɣ̊əháŋə/ /á:fɣ̊əháŋən/
Raod

Bakkes zaet det de vergangen tied is versjaove van hóng - hónge - gehange nao hing - hinge - gehange, meh dees aanpassing richting 't Nederlandjs liek nanneet zowied te zeen óntwikkeldj det die vermeljenswaerdig is.

In anger spraoke[bewirk]

[1]

bewirk


Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

aafhange ó /á:fáŋə/

  1. (gerundium) gerundium II van aafhange
Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking
  • aaf-hang-e

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif aafhange aafhangen
IPA /á:fáŋə/ /á:fáŋən/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif aafhange aafhangen
IPA /á:fáŋə/ /á:fáŋən/


Wirkwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

aafhange /á:fáŋə/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van aafhange
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van aafhange
Aafbraeking
  • aaf-hang-e


Kirchröadsj[bewirk]

Wirkwoad[bewirk]

Oesspjroach[bewirk]

  • IPA: /ˈaːf.ɦɑ.ŋə/

Lemma[bewirk]

aafhange

  1. (ónperzeunlieg) (-va/van) urjes durch bepaald weëde.
  2. (transitief) ing Duur of ing Vinster aanem Sjarneer hange.
  3. (transitief) jet loskoppele va jet angesj.
  4. (transitief) (kulinairesjproach) jet va Vleesj auwer weëde losse um 't jereed tse maache vuur konsumptsie.
Zagswies
  • [1] dat hingt d'rvan aaf.
  • [2] ing Duur aafhange.
  • [3] d'r Wajong aafhange.
  • [4] 't Vèrkensvleesj aafhange.
Samestèlling
In anger dialekte

Infléktie[bewirk]

iech doe heë/zie/'t vier uur zie deilwoad
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
präsens hang aaf hings aaf hingt aaf hange aaf hangen aaf hangt aaf hange aaf hangen aaf aafhangend
aafhangens
präteritum I
präteritum II hong aaf hongs aaf hong aaf honge aaf hongen aaf hong aaf honge aaf hongen aaf aafjehange aafjehangen
kónjunktief höng aaf höngs aaf höng aaf hönge aaf höngen aaf höng aaf hönge aaf höngen aaf
imperatief hang aaf hange-v'r aaf hangt aaf
substantiveroeng infinitief jeróndief I jeróndief II supien partitsiep
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
aafhange aafhangen aafjehang aafhange aafhangen aafhangentäre aafhangentären aafjehange aafjehangen

In anger spröach[bewirk]

[1]

bewirk

[3]

bewirk


Zelfsjtendieg naamwoad[bewirk]

Oesspjroach[bewirk]

  • IPA: /ˈaːf.ɦɑ.ŋə/

Lemma[bewirk]

aafhange ó

  1. (jeróndief) jeróndief II va aafhange.

Infléktie[bewirk]

stam inkelvaad stam mieëvaad diminutief inkelvaad diminutief mieëvaad
nominatief aafhange
genitief aafhanges
locatief aafhanges
datief aafhange
accusatief aafhange