kónne

Mofers

Wirkwaord

Lemma

kónne /kʊ́nə/

1. (modaal) 't vermogen höbbe toet get, in staot zeen

   Ich kan mit zón herrie neet slaope.

2. (modaal) es meugelike eigesjap, aanligk of gesjikheid höbbe (zowaal innerlik es ónger veurwaerd)

   Glaas kan braeke.

   Die vaas kan good braeke wens toe dao zoea slordig mit óm bliefs gaon.

3. (modaal) in 't gelaeg zeen, de meugelikheid höbbe

   Morge kan ich neet kómme, meh die anger waek mót waal lökke.

4. (modaal) meugelik zeen

   Det kan neet waas toe zaes.

5. (modaal) drök oet waat zich gehuuerd

   Zoeaget kóns te neet make.

   Doe kóns die moder helpen inplaats veur daen tillevies te hange.

6. (modaal) wuuert gebroek veur emes aan te gaeve waat t'r maag (of mót) doon

   Geer kóntj noe nao binne kómme.

7. (modaal) drök oet det get door noeadzaak gedaon mót waere

   Wie 't eine kieër wejdje, kós Graad de blokhut weer aafbraeke.

Aafbraeking

• kón-ne

Synoniem

• [1] kriege

Aafleijinge

• kónde, kóns
• aankónne, biekónne, ewegkónne, inkónne, kwietkónne, langskónne, mitkónne, taengekónne, trögkkónne, veuroetkónne, wegkónne, wiejerkónne

Verwantje wäörd

• kinne
• derre, dörve, hove, moge, mótte, wille

Zagswies

• Aaj luuj mótte sterve, jóng luuj kónne sterve: 't Ligk neet veure handj det jóng luuj sterve.
• Det kan d'rmit door: Det haet zat kwaliteite.
• get kónne wie al eine (naodrök op eine):
  1. get oetzunjerlik good kónne, get sónger faelers kónne
  2. get kónne wie nemes anges
• get veur zich (kónne) haje (naodrök op veur): e geheim (kónne) beware
• "Kan-ich-neet" ligk oppe kirkhaof (en "wil-ich-neet" ligk t'rnaeve): "Kan ich neet" is gei geljig óntligk; meis is dao 'n mankaasjen aan wil.

Vermeljing

• Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 202.

Verveuging

		ich		doe		det		veer		geer		zie		deilwaord
		radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison
hujigen tied	sjrif	kan		kóns †kans		kan		kónne	kónnen	kóntj		kónne	kónnen	kónnendj
	IPA	/kán/		/kʊ̀n̥s/ /kán̥s/	/kʊ̀nz/ /kánz/	/kán/		/kʊ́nə/	/kʊ́nən/	/kʊ̀ɲ̊c/	/kʊ̀ɲɟ/	/kʊ́nə/	/kʊ́nən/	/kʊ́nəɲɟ/
vergangen tied	sjrif	kós		kós		kós		kóste	kósten	kós †kóstj		kóste	kósten	gekós
	IPA	/kʊs/	/kʊz/	/kʊs/	/kʊz/	/kʊs/	/kʊz/	/kʊstə/	/kʊstən/	/kʊs/ /kʊsc/	/kʊz/ /kʊzɟ/	/kʊstə/	/kʊstən/	/ɣə'kʊs/	/ɣə'kʊz/
gebi-jjendje wies	sjrif			—				kónne-v'r		—
	IPA			—				/kʊ́nəvər/		—
substantivering		infinitief		gerundium I		gerundium II		supinum				participium
		radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal	liaison	radikaal		liaison		radikaal		liaison
	sjrif	kónne	kónnen	—		kónne	kónnen	(kónnentaere)		(kónnentaeren)		(gekónne)		(gekónnen)
	IPA	/kʊ́nə/	/kʊ́nən/	—		/kʊ́nə/	/kʊ́nən/	/kʊ́nən̥'tɛ̀:re/		/kʊ́nən̥'tɛ̀:ren/		/ɣə'kʊ́nə/		/ɣə'kʊ́nən/

In anger spraoke

[1]

Albanees: mund(sq:) Frans: pouvoir Ieslandjs: kunna(is:) Ingels: can(en:), be able Japans: できる(ja:) Nederlandjs: kunnen

Pools: móc(pl:), potrafić(pl:) Pruus: können Sjinees: 可(zh:) Spaans: poder Zweeds: kunna

[2]

• Ingels: might^(en:)
• Nederlandjs: zouden kunnen

Zelfstenjig naamwaord

Neet-lemma

kónne ó /kʊ́nə/

1. (gerundium) gerundium II van kónne
   

Raod

Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.

Aafbraeking

• kón-ne

Verbuging

		inkelvaad		mieëvaad
		radikaal	liaison	radikaal	liaison
nom.	sjrif	kónne	kónnen	—
	IPA	/kʊ́nə/	/kʊ́nən/	—
dim.	sjrif	—		—
	IPA	—		—
dat.	sjrif	kónne	kónnen	—
	IPA	/kʊ́nə/	/kʊ́nən/	—

Wirkwaord

Neet-lemma

kónne /kʊ́nə/

1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van kónne
2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van kónne

Aafbraeking

• kón-ne