sjoon

Van Wiktionary
Naar navigatie springen Naar zoeken springen

e paar sjoon

Mofers[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Lemma[bewirk]

sjoon m /ʃó:n/

  1. (kleier) e stök kleiaasj veure voot werm te hajen en te besjerme
Aafbraeking
  • sjoon
Variaasje
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • Dao valle mich/dich de sjoon/klump van oet:
    1. Dao bön ich/bös doe gans door vanne kaart aaf; get is gebeurt waat me neet haw verwach.
    2. Det is van slechte kwaliteit.
  • De sjoon loetsje: De sjoon zeen te groeate, wodoor de veut ónger 't loupe d'roet sjete.
  • De sjoon zeen neet betaaldj: wuuert gezag wen de sjoon krake ónger 't loupe.
  • mit loead inne sjoon
  • naeve de/zien sjoon loupe
  • (neet) rech inne sjoon staon: (neet) gans rechoet of ieërlik zeen
  • zich de sjoon binje: de sjoonreme vas make
    Binj dich die sjoon; anges strukels se dalik.
  • zich get óngere sjoon kónne/mótte sjrieve: veur zich doorhöbbe det det waat me zich wins neet zal oetkómme
  • Doe mós noeatj bezunigen op e good paar sjoon.
  • Mich pitse de sjoon.

Verbuging[bewirk]

inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif sjoon sjoon
IPA /ʃó:n/ /ʃó:n/
dim. sjrif sjeunke sjeunken sjeunkes
IPA /ʃǿ:n̥kə/ /ʃǿ:n̥kən/ /ʃǿ:n̥kəs/ /ʃǿ:n̥kəz/
dat. sjrif sjoon sjoon
IPA /ʃó:n/ /ʃó:n/

In anger spraoke[bewirk]

Zelfstenjig naamwaord[bewirk]

Neet-lemma[bewirk]

sjoon /ʃó:n/

  1. (neet-lemma) mieëvaadsvorm van sjoon
  2. (neet-lemma) vorm innen datief van sjoon
  3. (neet-lemma) mieëvaadsvorm van sjoe
Aafbraeking
  • sjoon