kalle

Van Wiktionary
Gank nao: navigatie, zeuke


Lèmbörgsj

Oetspraok

Aafkóms

  • E Lèmbörgsj heimwaordj aafkómstig oed g'm Doetsje es *kallojan.

Wèrkwaordj

kalle

  1. (Hoeaglèmbörgsj) Zich mid behölpe ven g'r stöm oeddrókke.
  2. (Hoeaglèmbörgsj) Spraeke.
  3. (Hoeaglèmbörgsj) Get 'ne naom gaeve.
  4. (Hoeaglèmbörgsj) Klatsje, zwetsje.
  5. (Hoeaglèmbörgsj) E gesprèk veure.
  6. (Hoeaglèmbörgsj) Wiedkalle.

Voging

Voging ven g'm wèrkwaorje kalle
noetied dentied nagtied
ÓW ÓW
ich kal kalle 'ch ich kaldje kaldje 'ch ich kelle kelle 'ch
doe kals kals se doe kaldjes kaldjes se doe kels kels se
dae kaltj kaltj t'r dae kaldje kaldje t'r dae kelle kelle t'r
weer kalle kaltj v'r weer kaldje kaldje v'r weer kelle kelle v'r
geer kaltj kaltj g'r geer kaldje kaldje g'r geer kelle kelle g'r
die kalle kallentj ie die kaldje kaldjentj ie die kelle kellentj ie
aanvogendje noetied kóstied bijjingswies
ÓW ÓW    
ich kalle(r) kaller 'ch ich keldje keldje 'ch inkelvaadj kal
doe kallers kallers se doe keldjes keldjes se twieëvaadj kallèch
dae kalle(r) kaller t'r dae keldje keldje t'r mieëvaadj kaltj
weer kalle(r) kaller v'r weer keldje keldje v'r öchvórm kaltj
geer kalle(r) kaller g'r geer keldje keldje g'r oeddagingsvórm kallem
die kallentj kallentj ie die keldjentj keldjentj ie noewig deilwaordj kallendj denderig deilwaordj gekaldj
oeddagingstied
ÓW ÓW
ich kallem kallem 'ch doe kallems kallems se dae kallem kallem t'r
weer kallem kallem v'r geer kallem kallem g'r die kallementj kallementj ie


Venloos

Aafkóms

  • Persies geliek kump het woardj auch in Kölle (Pruuses) veur. Verwandtj mit (en) "call" èn (li) kael.

Zèlfstenjig naomswaordj

kalle (ouch: praote)

  1. Kalle (Hoeaglèmbörgsj).

Buging

  • Noe:
    • ich kal
    • doe kalsjt
    • hae kaltj
    • zie kaltj
    • weer kalle
    • geer kaltj
    • zie kalle
  • Verléje tied:
    • ich kaldje
    • doe kaldjest
    • hae / zie kaldje
    • weer kaldje(n)
    • geer kaldje
    • zie kaldje(n)
  • Perfektum:
    • Ich höb gekaldj

Óntlègking

  • Oetdrökkinge:
    • Doe kalsj waazel (doe zeiverst, doe quatsjt);
    • Dòmme kal ("de kal" wurdj gebroektj veur stòm gezeiver;
    • Kàlpater (eine dae tevièl zeivert);
    • De kal geit ... (de minse proate euver ...);
    • Kalt g(e)er plat? (kint ger Limburgs kalle?);
    • .. dan woore ver oetgekaldj (alle nuujs woor gezag, dan stókdje de conversaasje).

Euverzèttinger